Pühad ja traditsioonid
Koolielu tegemisi kannab eelkõige kaasaelamine aastaaegade vaheldumise rütmile. Klassiruumides loob selleks meeleolu aastaaegade nurk – õpetaja poolt kaunilt kujundatud nurgake õpilastele hästi nähtavas kohas –, kus vastavalt muutustele looduses vahelduvad värvid ja kujunduselemendid. Waldorfkooli aastaringi tähtsamad pühad on miikaelipäev, martinusepäev, advendiaeg, jõulud, vastlapäev, ülestõusmispühad ja suvisted. Lisaks nende tähistamisele toimub aasta jooksul veel muid traditsioonilisi sündmusi.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Miikaelipäev
Sügise saabudes, kui puude leherüü on muutunud punakuldseks, justkui oleks päike igas puuvõras omale kodu leidnud, pühitseb koolipere püha, mis pöörab tähelepanu esmajoones kahele inimlikule väärtusele – julgusele ja aitamisele. Miikaleipäevaga seotud lood ning tegevused keskenduvad enda kokkuvõtmisele, pingutusele, julgusele, toetuse pakkumisele ja abi märkamisele.
Rebaseks löömine
Kui 1. klassid sündisid päris kooliaasta alguses, siis alustav 10. klass võetakse kooli ülaastmesse vastu nn rebaseks löömisega septembris-oktoobris. Erinevad lõbusad tegevused ja proovilepanekud kestavad sageli mitu päeva.
Õpetajate päev
Õpetajate päev on tähtpäev, mis on ellu kutsutud õpetajaameti väärtustamiseks ja Eestis tähistatakse seda oktoobrikuu alguses. Sel päeval vahetuvad rollid: õpetajatest saavad õpilased ja 12. klassi õpilased panevad oma võimed proovile klasside ees seistes. Mõnikord võib saadud kogemus äratada noores inimeses huvi enda elu sidumiseks õpetaja elukutsega tulevikus.
Sügisene kuupidu
Esimese õppeperioodi lõpul saab kogu kool kokku ühisel pidulikul kuupeol, kus klassid näitavad lavalt üksteisele, mida nad esimese pooleteise koolikuuga selgeks on õppinud.Esimese õppeperioodi lõpul saab kogu kool kokku ühisel pidulikul kuupeol, kus klassid näitavad lavalt üksteisele, mida nad esimese pooleteise koolikuuga selgeks on õppinud.
Martinusepäev
Novembriks jõuab looduse aastaring külma, kõledasse ja pimedasse aega. Värvid on loodusest kadunud, kõik oleks justkui välja surnud. Ajal, mil väljast on valgust üha raskem leida, saab inimene olla valguse kandja pimeduses – hoida tuld oma laternas, oma südames. Martinusepäeva laternapidu kutsub meid heade ja hoolivate tegude kaudu maailma valgust tooma ja on südamlikuks kohtumispaigaks õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Advendilaat
Jõulude ootus algab advendilaadaga. Laada märksõnadeks on kujunenud koostöö ja heategevus. Tähtsa sündmuse puhuks koristatakse ja kaunistatakse kogu koolimaja. Peamine, miks laadale tullakse, on siin valitsev eriline meeleolu. Selle loovad põnevad ja eripalgelised töötoad ning tegutsemisvõimalused, näidendid, esinemised, loterii, ühislaulmine, võimalus istuda hubastes kohvikutes ja kohtuda vanade sõpradega või nautida lihtsalt ümbritsevat laadasaginat. Kutsuvate ning huvitavate müügilettide sihiks on väärtustada omatehtud, mahedaid ja looduslikke tooteid. Lisaks kooliperele on laadale oodatud kooli vilistlased, linnarahvas ning kaugemaltki tulijad. Advendilaada näol on tegu kooliaasta suurima koostööprojektiga, milles lööb kaasa terve koolikogukond – õpilased, õpetajad ja lapsevanemad.
Advendiaeg ja Jõulud
Aastaringi pimedaim aeg toob endaga jõulude ootuse – advendi. Teekonda jõuludeni, pühani, mil valgus looduses end taas koguma hakkab, saadavad mitmesugused valguse ja rahuga seotud tegevused. Nooremate ja lõpuklasside õpilased saavad advendiaja alguses süüdata oma küünla advendispiraalis. Kooliastmete kaupa alustatakse iga nädalat esmaspäevase piduliku advendihommikuga, mille rahulikku ja harrast meeleolu loovad muusika, luule, võimalus vaikselt mõtiskleda ning järjekordse advendiküünla süütamine. Enne jõuluvaheajale minekut toimub pidulik jõulukontsert. Päeval saavad oma koolikaaslaste esinemisi uudistada kõik õpilased, õhtul on kuulama-vaatama oodatud pereliikmed ja sõbrad.
Sõbrapäev
Sõbrapäev pakub õpilastele häid võimalusi väljendada oma loovust ja initsiatiivi koolikaaslastele rõõmu valmistamisel.
Vastlapäev
Vastlapäeva tähistamise sügavam mõte on väärtustada koos tegutsemist. Üheks peamiseks inspiratsiooniallikaks päeva kujundamisel on eesti rahvakombestik.
Eesti Vabariigi sünnipäev
Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamiseks on meie koolis tavaks kujunenud ajaloolise hõnguga kontsert-aktus.
Emakeelepäev
Ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele pühendatud emakeelepäeva on meil kombeks tähistada erinevate temaatiliste tegevuste ning üritustega kõigis kooliastmetes.
Ülestõusmispühad
Ülestõusmispühade mõte peidab endas inimese ja maailma arengu saladusi. Pime aeg aastaringis on seljataga. Iga päev võib looduses näha tärkamas midagi uut. Väikese seemne muundumine suureks taimeks on ime. Inimese kujunemine oma isikupäradega isiksuseks on ime. Mõlemad nõuavad pingutust. Ülestõusmisajal saab iga õpilane käia läbi labürindi. See nõuab eneseületamist ja keskendumist. Labürindist toob igaüks kaasa seemne, mille eest hoolitseda. Kui seda teha, kasvab temast imeline taim. Ka meie elu on nagu üks labürint. Kas me leiame sealt seemne, kuidas me tema eest hoolitseme, mis sellest seemnest kasvab, see on igaühe enda kujundada.
Kevadkontsert
Kevadkontsert on traditsiooniline sündmus, millest taas saab osa kogu koolipere: päeval on kontserdipublikuks õpilased, õhtul lapsevanemad. Kontserdiga on olnud tavaks meeles pidada kooli sünnipäeva, milleks loetakse kooli seltsi asutamist 1990. aasta kevadel.
Suvisted
Suvisted ehk nelipühad on meie kooli aastaringis veel päris noor püha, mille tähistamise algus ulatub mõne aasta taha ja mis alles otsib oma vormi. Pühade sisu pöörab tähelepanu oma vabast otsusest kokku tulnud inimeste kogukondade ja ühenduste toimimisele ning arengule.
Tutipäeva kuupidu
9. klasside tutipäeval toimuv kuupidu on oma lõbusas võtmes kingituseks gümnaasiumi ning põhikooli lõpuklasside õpilastele.
Koolilõpupiknik
Kooliaasta viimase päeva õhtul on kooliperel tavaks koguneda kooli hoovis. Kuulatakse-vaadatakse õpilaste esinemisi, kaasatoodud heast-paremast kattuvad piknikulauad, hiliste õhtutundideni ei taha vaibuda jutuajamised, mängud ja tantsud. Jäetakse hüvasti möödunud kooliaastaga, ees ootab suvi – jõu ning julguse kogumise aeg uuteks tegudeks järgmisel sügisel.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Uued 1. klassid
Kooliaasta esimene sündmus on uute 1. klasside sünd. Toimub kaks aktust – kummalgi paralleelklassil oma. Aktusel, kuhu tulevased kooliõpilased on kutsutud oma vanemate ja teiste pereliikmetega, juhatab 1. klassi õpetaja uued lapsed ükshaaval läbi kauni, rikkalikult hilissuviste lillede ja viljadega kujundatud tarkusevärava. Kui 1. klass on sündinud, lähevad lapsed oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad humoorikas ja põnevas võtmes oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Miikaelipäev
Sügise saabudes, kui puude leherüü on muutunud punakuldseks, justkui oleks päike igas puuvõras omale kodu leidnud, pühitseb koolipere püha, mis pöörab tähelepanu esmajoones kahele inimlikule väärtusele – julgusele ja aitamisele. Miikaleipäevaga seotud lood ning tegevused keskenduvad enda kokkuvõtmisele, pingutusele, julgusele, toetuse pakkumisele ja abi märkamisele.
Rebaseks löömine
Kui 1. klassid sündisid päris kooliaasta alguses, siis alustav 10. klass võetakse kooli ülaastmesse vastu nn rebaseks löömisega septembris-oktoobris. Erinevad lõbusad tegevused ja proovilepanekud kestavad sageli mitu päeva.
Õpetajate päev
Õpetajate päev on tähtpäev, mis on ellu kutsutud õpetajaameti väärtustamiseks ja Eestis tähistatakse seda oktoobrikuu alguses. Sel päeval vahetuvad rollid: õpetajatest saavad õpilased ja 12. klassi õpilased panevad oma võimed proovile klasside ees seistes. Mõnikord võib saadud kogemus äratada noores inimeses huvi enda elu sidumiseks õpetaja elukutsega tulevikus.
Sügisene kuupidu
Esimese õppeperioodi lõpul saab kogu kool kokku ühisel pidulikul kuupeol, kus klassid näitavad lavalt üksteisele, mida nad esimese pooleteise koolikuuga selgeks on õppinud.Esimese õppeperioodi lõpul saab kogu kool kokku ühisel pidulikul kuupeol, kus klassid näitavad lavalt üksteisele, mida nad esimese pooleteise koolikuuga selgeks on õppinud.
Martinusepäev
Novembriks jõuab looduse aastaring külma, kõledasse ja pimedasse aega. Värvid on loodusest kadunud, kõik oleks justkui välja surnud. Ajal, mil väljast on valgust üha raskem leida, saab inimene olla valguse kandja pimeduses – hoida tuld oma laternas, oma südames. Martinusepäeva laternapidu kutsub meid heade ja hoolivate tegude kaudu maailma valgust tooma ja on südamlikuks kohtumispaigaks õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Advendilaat
Jõulude ootus algab advendilaadaga. Laada märksõnadeks on kujunenud koostöö ja heategevus. Tähtsa sündmuse puhuks koristatakse ja kaunistatakse kogu koolimaja. Peamine, miks laadale tullakse, on siin valitsev eriline meeleolu. Selle loovad põnevad ja eripalgelised töötoad ning tegutsemisvõimalused, näidendid, esinemised, loterii, ühislaulmine, võimalus istuda hubastes kohvikutes ja kohtuda vanade sõpradega või nautida lihtsalt ümbritsevat laadasaginat. Kutsuvate ning huvitavate müügilettide sihiks on väärtustada omatehtud, mahedaid ja looduslikke tooteid. Lisaks kooliperele on laadale oodatud kooli vilistlased, linnarahvas ning kaugemaltki tulijad. Advendilaada näol on tegu kooliaasta suurima koostööprojektiga, milles lööb kaasa terve koolikogukond – õpilased, õpetajad ja lapsevanemad.
Martinusepäev
Novembriks jõuab looduse aastaring külma, kõledasse ja pimedasse aega. Värvid on loodusest kadunud, kõik oleks justkui välja surnud. Ajal, mil väljast on valgust üha raskem leida, saab inimene olla valguse kandja pimeduses – hoida tuld oma laternas, oma südames. Martinusepäeva laternapidu kutsub meid heade ja hoolivate tegude kaudu maailma valgust tooma ja on südamlikuks kohtumispaigaks õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Advendilaat
Jõulude ootus algab advendilaadaga. Laada märksõnadeks on kujunenud koostöö ja heategevus. Tähtsa sündmuse puhuks koristatakse ja kaunistatakse kogu koolimaja. Peamine, miks laadale tullakse, on siin valitsev eriline meeleolu. Selle loovad põnevad ja eripalgelised töötoad ning tegutsemisvõimalused, näidendid, esinemised, loterii, ühislaulmine, võimalus istuda hubastes kohvikutes ja kohtuda vanade sõpradega või nautida lihtsalt ümbritsevat laadasaginat. Kutsuvate ning huvitavate müügilettide sihiks on väärtustada omatehtud, mahedaid ja looduslikke tooteid. Lisaks kooliperele on laadale oodatud kooli vilistlased, linnarahvas ning kaugemaltki tulijad. Advendilaada näol on tegu kooliaasta suurima koostööprojektiga, milles lööb kaasa terve koolikogukond – õpilased, õpetajad ja lapsevanemad.