Pühad ja traditsioonid
Koolielu tegemisi kannab eelkõige kaasaelamine aastaaegade vaheldumise rütmile. Waldorfkooli aastaringi tähtsamad pühad on miikaelipäev, martinusepäev, advendiaeg, jõulud, vastlapäev, ülestõusmispühad ja suvisted. Lisaks nende tähistamisele toimub aasta jooksul veel muid traditsioonilisi sündmusi, mis annavad koolielule oma kindla rütmi ja tähenduse.
Uued 1. klassid
Iga õppeaasta esimene ja kõige erilisem sündmus on uute 1. klasside sünd. Kummalgi paralleelklassil on oma pidulik aktus, kus saavad osaleda kõik, kes tulevase 1. klassi õpilastele tähtsad on. Aktusel esinevad 2. klasside õpilased ning näha saab ka tulevase 1. klassi aineõpetajaid. Kui õige aeg käes, kutsub 1. klassi klassiõpetaja lapsed saalist enda juurde ja juhatab nad ükshaaval läbi lilledega kaunistatud tarkusevärava — ja kui viimane laps on läbi astunud, on 1. klass sündinud ning saab minna oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Miikaeliaeg
Sügise saabudes, kui puude leherüü muutub punakuldseks, tähistab koolipere miikaelipäeva — julguse ja aitamise püha. Sellega seotud lood ja tegevused kutsuvad üles pingutama, olema julge ning märkama, kus keegi abi vajab.
Kooli suursündmus on miikaelimäng, mis toimub mihklipäeva ehk 29. septembri paiku. 1.–5. klassi õpilased otsivad metsast varandust, mille lohed — nendeks kehastuvad 12. klassi õpilased — on ära peitnud ega taha, et lapsed selle leiaksid. Et lastel oleks julgem lohedele vastu seista, on neil appi inglid, keda samuti kehastavad 12. klasside noored. 6.–8. klass mängivad omakorda miikaelimõõga mängu, mis on lohemängust keerulisem versioon: tegelasi on rohkem ja lisaks julgusele läheb vaja ka osavust.
Miikaelipäeval on meie koolis pikk traditsioon: 1993. aastal, kui kolisime oma Ploomi tänava majja, kirjutasid õpetajad selle puhuks värssdraama “Ingel Miikael ja Püha Jüri”. Sellest ajast kannab miikaelipäev meie koolis sõnumit julgusest ja sisemisest jõust, mis aitab hirmule ja raskustele vastu seista
Rebaseks löömine
Kui 1. klassid sünnivad kooliaasta alguses, siis ülaastmesse astuvat 10. klassi võetakse vastu hoopis teistmoodi — rebaseks löömisega. Septembris-oktoobris kestavad mitu päeva lõbusad proovilepanekud ja tegevused, mis liidavad uued gümnasistid ülejäänud kooliperega. Rebaste nädalat korraldab alati 11. klass.
Õpetajate päev
Õpetajate päev on tähtpäev, mis on ellu kutsutud õpetajaameti väärtustamiseks ja Eestis tähistatakse seda oktoobrikuu alguses. Sel päeval vahetuvad rollid: õpetajatest saavad õpilased ja 12. klassi õpilased panevad oma võimed proovile klasside ees seistes. Mõnikord võib saadud kogemus äratada noores inimeses huvi enda elu sidumiseks õpetaja elukutsega tulevikus. Viimastel aastatel on 12. klass andnud õpetajatele selleks päevaks ka soovitusliku riietumisstiili, mis ülejäänud kooliperele palju rõõmu toob.
Sügisene kuupidu
Esimese õppeperioodi lõpul saab kogu kool kokku ühisel pidulikul kuupeol, kus klassid näitavad lavalt üksteisele, mida nad esimese pooleteise koolikuuga selgeks on õppinud. See kuupidu on ainult õpilastele.
Martinusepäev e Laternapidu
Novembriks jõuab looduse aastaring külma, kõledasse ja pimedasse aega. Värvid on loodusest kadunud, kõik oleks justkui välja surnud. Ajal, mil väljast on valgust üha raskem leida, saab inimene olla valguse kandja pimeduses — hoida tuld oma laternas, oma südames. Martinusepäeva laternapidu kutsub meid heade ja hoolivate tegude kaudu maailma valgust tooma ja on südamlikuks kohtumispaigaks õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Õhtune laternapidu algab 10. klassi Martinuse legendi etendusega. Sellele järgneb laternarongkäik ning kui koolimaja juurde tagasi jõutakse, ootab seal suur lõke, mille ääres jagatakse kaasa toodud küpsiseid ja mõeldakse pimeduse ja valguse peale
Advendilaat
Jõulude ootus algab advendilaadaga. Laada märksõnadeks on kujunenud koostöö ja heategevus. Selleks puhuks kaunistatakse kogu koolimaja tundmatuseni — ja see, kuidas koolimaja üheks päevaks täiesti ümber muutub, on iga kord omaette imeline vaatepilt. Peamine, miks laadale tullakse, on siin valitsev eriline meeleolu — selle loovad põnevad ja eripalgelised töötoad ning tegutsemisvõimalused, näidendid, esinemised, loterii, ühislaulmine, võimalus istuda hubastes kohvikutes ja kohtuda vanade sõpradega või nautida lihtsalt ümbritsevat laadasaginat. Müügilettidel väärtustatakse omatehtud, mahedaid ja looduslikke tooteid. Lisaks kooliperele on laadale oodatud kooli vilistlased, linnarahvas ning kaugemaltki tulijad.
Laada peakorraldaja on läbi aastate olnud 8. klass ja igal laadal on oma teema.
Advendilaat on ka kooliaasta suurim heategevusprojekt, milles lööb kaasa terve koolikogukond — õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Laadalt kogutud tulu jagatakse pooleks kooli ja klasside vahel. Klasside osa kogutakse tavaliselt mitme aasta jooksul kokku, et koguneks arvestatav summa lõpuklasside reisifondi jaoks. Mõnel aastal on osa laadatulust läinud annetusena ka teistele organisatsioonidele, kuid peamiselt suunatakse see õpilaste endi heaolusse — näiteks korvpalliväljakusse, liikumist toetavatesse vahenditesse, kiikedesse ja muusse, mida õpilased saavad koolis igapäevaselt ise kasutada.
Advendiaeg ja Jõulud
Aastaringi pimedaim aeg toob endaga jõulude ootuse — advendi. Teekonda jõuludeni, pühani, mil valgus looduses end taas koguma hakkab, saadavad mitmesugused valguse ja rahuga seotud tegevused.
Kuuseokstest laotud advendispiraali saab iga laps advendiaja alguses rahulikult, ükshaaval läbi kõndida ja süüdata seal oma küünla — hetk, mis annab võimaluse peatuda ja kogeda vaikust keset kiiret aega. Kooliastmete kaupa alustatakse iga nädalat esmaspäevase piduliku advendihommikuga, mille rahulikku ja harrast meeleolu loovad muusika, luule, võimalus vaikselt mõtiskleda ning järjekordse advendiküünla süütamine, mille valguse viib iga õpetaja seejärel oma klassi.
Jõulude ajal on paljudes waldorfkoolides, ka meie koolis, tavaks etendada jõulumängu. Meie kooli jõulumäng kanti esimest korda ette 1994. aastal ja sellest ajast pole vahele jäänud ühtki aastat.
Enne jõuluvaheajale minekut toimub pidulik jõulukontsert. Päeval saavad oma koolikaaslaste esinemisi uudistada kõik õpilased, õhtul on kuulama-vaatama oodatud pereliikmed ja sõbrad.
Sõbrapäev
Sõbrapäev on meie koolis suhteliselt uus traditsioon, aga on kiiresti saanud oodatud päevaks. Korraldajad on 6. klassid, kes panevad kõigile teistele klassidele loosiga paika, kellele nad sõbrapäeva üllatuse teevad. Kogu päev möödubki üllatusi tehes või oodates — küpsetatakse üksteisele või koos vahvleid, kooke ja muffineid, tehakse üllatusesinemisi, meisterdatakse, kirjutatakse kaarte, minnakse väikesele matkale. Lisaks kuulub sellele päevale alati ka mõni kindel riietusstiil — tavaliselt punane.
Vastlapäev
Veebruaris tähistatava vastlapäeva keskmes on koos tegutsemine ja eesti rahvakombestik — koolil on oma mägi, nii et vastlaliud saab võtta ilma kuhugi kaugele minemata. Loomulikult ei puudu ka vastlakuklid ja hernesupp.
Eesti Vabariigi sünnipäev
Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamiseks on meie koolis tavaks kujunenud ajaloolise hõnguga ja alati pidulik kontsert-aktus.
Emakeelepäev
Ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele pühendatud emakeelepäeva on meil kombeks tähistada erinevate temaatiliste tegevuste ning üritustega kõigis kooliastmetes.
Ülestõusmispühad
Kevadkontsert
Suvisted
Tutipäeva kuupidu
Koolilõpupiknik
Uued 1. klassid
Iga õppeaasta esimene ja kõige erilisem sündmus on uute 1. klasside sünd. Kummalgi paralleelklassil on oma pidulik aktus, kus saavad osaleda kõik, kes tulevase 1. klassi õpilastele tähtsad on. Aktusel esinevad 2. klasside õpilased ning näha saab ka tulevase 1. klassi aineõpetajaid. Kui õige aeg käes, kutsub 1. klassi klassiõpetaja lapsed saalist enda juurde ja juhatab nad ükshaaval läbi lilledega kaunistatud tarkusevärava — ja kui viimane laps on läbi astunud, on 1. klass sündinud ning saab minna oma esimesse koolitundi.
Õppeaasta avaaktus
Kogu koolipere jaoks algab uus kooliaasta ühise aktusega, mis enamasti toimub tarkusepäeval 1. septembril. Pidulikul kogunemisel on 12. klassil austav ülesanne tutvustada sündinud 1. klasse. Klassiõpetajad ning klassijuhatajad kirjeldavad oma klasside eesootavat õppeaastat. Õpetajate kirjeldused äratavad õpilastes huvi, ootusõhinat ja avastamistahet isegi siis, kui üht-teist kuuldust-nähtust veel arusaamatuks jääb.
Miikaeliaeg
Sügise saabudes, kui puude leherüü muutub punakuldseks, tähistab koolipere miikaelipäeva — julguse ja aitamise püha. Sellega seotud lood ja tegevused kutsuvad üles pingutama, olema julge ning märkama, kus keegi abi vajab.
Kooli suursündmus on miikaelimäng, mis toimub mihklipäeva ehk 29. septembri paiku. 1.–5. klassi õpilased otsivad metsast varandust, mille lohed — nendeks kehastuvad 12. klassi õpilased — on ära peitnud ega taha, et lapsed selle leiaksid. Et lastel oleks julgem lohedele vastu seista, on neil appi inglid, keda samuti kehastavad 12. klasside noored. 6.–8. klass mängivad omakorda miikaelimõõga mängu, mis on lohemängust keerulisem versioon: tegelasi on rohkem ja lisaks julgusele läheb vaja ka osavust.
Miikaelipäeval on meie koolis pikk traditsioon: 1993. aastal, kui kolisime oma Ploomi tänava majja, kirjutasid õpetajad selle puhuks värssdraama “Ingel Miikael ja Püha Jüri”. Sellest ajast kannab miikaelipäev meie koolis sõnumit julgusest ja sisemisest jõust, mis aitab hirmule ja raskustele vastu seista
Rebaseks löömine
Kui 1. klassid sünnivad kooliaasta alguses, siis ülaastmesse astuvat 10. klassi võetakse vastu hoopis teistmoodi — rebaseks löömisega. Septembris-oktoobris kestavad mitu päeva lõbusad proovilepanekud ja tegevused, mis liidavad uued gümnasistid ülejäänud kooliperega. Rebaste nädalat korraldab alati 11. klass.
Õpetajate päev
Õpetajate päev on tähtpäev, mis on ellu kutsutud õpetajaameti väärtustamiseks ja Eestis tähistatakse seda oktoobrikuu alguses. Sel päeval vahetuvad rollid: õpetajatest saavad õpilased ja 12. klassi õpilased panevad oma võimed proovile klasside ees seistes. Mõnikord võib saadud kogemus äratada noores inimeses huvi enda elu sidumiseks õpetaja elukutsega tulevikus. Viimastel aastatel on 12. klass andnud õpetajatele selleks päevaks ka soovitusliku riietumisstiili, mis ülejäänud kooliperele palju rõõmu toob.
Sügisene kuupidu
Esimese õppeperioodi lõpul saab kogu kool kokku ühisel pidulikul kuupeol, kus klassid näitavad lavalt üksteisele, mida nad esimese pooleteise koolikuuga selgeks on õppinud. See kuupidu on ainult õpilastele.
Martinusepäev e Laternapidu
Novembriks jõuab looduse aastaring külma, kõledasse ja pimedasse aega. Värvid on loodusest kadunud, kõik oleks justkui välja surnud. Ajal, mil väljast on valgust üha raskem leida, saab inimene olla valguse kandja pimeduses — hoida tuld oma laternas, oma südames. Martinusepäeva laternapidu kutsub meid heade ja hoolivate tegude kaudu maailma valgust tooma ja on südamlikuks kohtumispaigaks õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Õhtune laternapidu algab 10. klassi Martinuse legendi etendusega. Sellele järgneb laternarongkäik ning kui koolimaja juurde tagasi jõutakse, ootab seal suur lõke, mille ääres jagatakse kaasa toodud küpsiseid ja mõeldakse pimeduse ja valguse peale
Advendilaat
Jõulude ootus algab advendilaadaga. Laada märksõnadeks on kujunenud koostöö ja heategevus. Selleks puhuks kaunistatakse kogu koolimaja tundmatuseni — ja see, kuidas koolimaja üheks päevaks täiesti ümber muutub, on iga kord omaette imeline vaatepilt. Peamine, miks laadale tullakse, on siin valitsev eriline meeleolu — selle loovad põnevad ja eripalgelised töötoad ning tegutsemisvõimalused, näidendid, esinemised, loterii, ühislaulmine, võimalus istuda hubastes kohvikutes ja kohtuda vanade sõpradega või nautida lihtsalt ümbritsevat laadasaginat. Müügilettidel väärtustatakse omatehtud, mahedaid ja looduslikke tooteid. Lisaks kooliperele on laadale oodatud kooli vilistlased, linnarahvas ning kaugemaltki tulijad.
Laada peakorraldaja on läbi aastate olnud 8. klass ja igal laadal on oma teema.
Advendilaat on ka kooliaasta suurim heategevusprojekt, milles lööb kaasa terve koolikogukond — õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Laadalt kogutud tulu jagatakse pooleks kooli ja klasside vahel. Klasside osa kogutakse tavaliselt mitme aasta jooksul kokku, et koguneks arvestatav summa lõpuklasside reisifondi jaoks. Mõnel aastal on osa laadatulust läinud annetusena ka teistele organisatsioonidele, kuid peamiselt suunatakse see õpilaste endi heaolusse — näiteks korvpalliväljakusse, liikumist toetavatesse vahenditesse, kiikedesse ja muusse, mida õpilased saavad koolis igapäevaselt ise kasutada.
Advendiaeg ja Jõulud
Aastaringi pimedaim aeg toob endaga jõulude ootuse — advendi. Teekonda jõuludeni, pühani, mil valgus looduses end taas koguma hakkab, saadavad mitmesugused valguse ja rahuga seotud tegevused.
Kuuseokstest laotud advendispiraali saab iga laps advendiaja alguses rahulikult, ükshaaval läbi kõndida ja süüdata seal oma küünla — hetk, mis annab võimaluse peatuda ja kogeda vaikust keset kiiret aega. Kooliastmete kaupa alustatakse iga nädalat esmaspäevase piduliku advendihommikuga, mille rahulikku ja harrast meeleolu loovad muusika, luule, võimalus vaikselt mõtiskleda ning järjekordse advendiküünla süütamine, mille valguse viib iga õpetaja seejärel oma klassi.
Jõulude ajal on paljudes waldorfkoolides, ka meie koolis, tavaks etendada jõulumängu. Meie kooli jõulumäng kanti esimest korda ette 1994. aastal ja sellest ajast pole vahele jäänud ühtki aastat.
Enne jõuluvaheajale minekut toimub pidulik jõulukontsert. Päeval saavad oma koolikaaslaste esinemisi uudistada kõik õpilased, õhtul on kuulama-vaatama oodatud pereliikmed ja sõbrad.
Sõbrapäev
Sõbrapäev on meie koolis suhteliselt uus traditsioon, aga on kiiresti saanud oodatud päevaks. Korraldajad on 6. klassid, kes panevad kõigile teistele klassidele loosiga paika, kellele nad sõbrapäeva üllatuse teevad. Kogu päev möödubki üllatusi tehes või oodates — küpsetatakse üksteisele või koos vahvleid, kooke ja muffineid, tehakse üllatusesinemisi, meisterdatakse, kirjutatakse kaarte, minnakse väikesele matkale. Lisaks kuulub sellele päevale alati ka mõni kindel riietusstiil — tavaliselt punane.
Vastlapäev
Veebruaris tähistatava vastlapäeva keskmes on koos tegutsemine ja eesti rahvakombestik — koolil on oma mägi, nii et vastlaliud saab võtta ilma kuhugi kaugele minemata. Loomulikult ei puudu ka vastlakuklid ja hernesupp.
Eesti Vabariigi sünnipäev
Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamiseks on meie koolis tavaks kujunenud ajaloolise hõnguga ja alati pidulik kontsert-aktus.
Emakeelepäev
Ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele pühendatud emakeelepäeva on meil kombeks tähistada erinevate temaatiliste tegevuste ning üritustega kõigis kooliastmetes.
Ülestõusmispühad
Kevadkontsert
Suvisted
Tutipäeva kuupidu