Aastarütm

Aastaaegade peod

Aastaaegade pidudega saavad lapsed läbi elada eesti rahvatraditsioone ja ka euroopa kultuuritraditsioone. See loob aluse enda tundmiseks maailma kuuluvana. Tegevused erinevatel aastaaegadel annavad igaks päevaks toimetused, teemad lauludeks ja lugudeks. Peod ja nende ettevalmistamine annavad lastele palju sotsiaalseid kogemusi. Ühises töös koos teistega, mõnusas õhkkonnas ja mängides õpivad lapsed ja täiskasvanud üksteist tundma uutest külgedest. Lapse usaldus suureneb, laieneb pereringist väljapoole ning nad saavad end tunda kui tähtsat osa tervikust.

Mihklipäev ja miikaeliaeg

Mihklipäeval oleme tänulikud Emakesele Maale selle eest, mis ta meile on andnud.

Miikaeliaeg on julguse ja tahte kasvatamise aeg. Miikael on valguse ingel. Selle aja teemaks on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Seda vahendatakse läbi legendi, kus vapper rüütel võitleb lohega ja päästab printsessi. Iseloomuomadusteks, millele tähelepanu pööratakse, on julgus, tahtejõud, rüütellikkus. Miikaeliajal lauldavad laulud ja salmid on jõulisemad, kajastades neid meeleolusid. Tähtis on see, et lapsed kogevad julgust, jõudu täiskasvanus, ka tema hääles. See on oluline lapse kasvamisel. Mihklipäeval oleme tänulikud Emakesele Maale selle eest, mis ta meile on andnud.

Lõikustänupüha

Lõikustänupüha peame oktoobris. Lastel on oluline mõista, et nad on osalised protsessis. Vajalik on ettekujutus, kuidas toit saadakse ja kui palju tööd selleks kõigeks teha tuleb. Meeleoluks on rõõm tööst aias, põllul, mis meile hea saagi kindlustas ja tänutunne toidu eest. Õpime ka selle pühaga seotud laule, näpu- ja käemänge, ringmänge. Küpsetame leiba ja sööme seda isevalmistatud võiga.

Mardipäev ja kadripäev, laternapidu

Meie lasteaias tähistatakse mardipäeva ja kadripäeva vastavate ringmängude ja lauludega.

Püha Martini päeva tähistatakse Laternapeoga. Selle peo traditsioon tuleb euroopa kultuuripärandist. Peo aluseks on legend Pühast Martinist, kes pimedal ja külmal sügisõhtul andis kerjusele poole oma mantlist. Iseloomuomadusteks, mida sel ajal rõhutatakse, on heasüdamlikkus, abivalmidus ja halastus. Lapsed valmistavad laternad. Põleva lõkke juures kohtutakse Laternamehega, kelle abil süüdatakse laternas ja südames oma tuli pimeduse peletuseks. Õues tehakse koos vanematega jalutuskäik laternavalgel, lauldakse, süüakse päeval küpsetatud päikese-, kuu- ja tähekujulisi küpsetisi ning juuakse sooja jooki.

Advendiaeg ja advendispiraal

Jõuluaja algust tähistatakse advendi spiraaliga. Rühmaruumi põrandale on kuuseokstest laotud spiraal. Lapsed tulevad ruumi, kus spiraali keskel põleb üks küünal. On väga vaikne. Kõlab vaikne muusika. Lapsed saavad punase õuna, milles on küünal ja kõnnivad ükshaaval vaikselt spiraali sisse, kus süütavad suurest küünlast oma esimese jõuluvalguse. Kui kõik on oma küünlad süüdanud, särab ruum valgusest, lauldakse viimane laul ja kõik lahkuvad vaikuses. Sellest kogemusest jääb südamesse soe jälg vaikusest, valgusest ja laulust. Advendihommiku sihiks on äratada hardust ning tekitada jõuluootust.

Jõulupidu

Peale advendispiraali jätkuvad jõuluettevalmistused. Rõõm ja ootus äratatakse läbi Maria lugude, mängitakse jõulumängu, lauldakse jõululaule. Aastaaegade lauale seatakse advendiajal üles jõulumüsteerium. Tehakse kuusekaunistusi, küpsetatakse piparkooke jne.

Jõulupeol on tähtis soojus, armastus ja koosolemine. Jõulumäng etendatakse teisele rühmale jõulupühade eel. Koos vanematega tehakse ühine väljasõit ja rõõmustatakse saabuvate jõulupühade üle.

Kolmekuningaaeg

Kui lapsed uuel aastal lasteaeda tulevad, on sõime juures kolm Hommikumaa Kuningat. Mängitakse kolmekuninga ringmängu. Lõpeb jõuluaeg. Soojus ja armastus, mis sel ajal sündis, täidab nüüd meie päevi uuel aastal.

Vastlapäev

Tore on tähistada vastlapäeva liulaskmise, vurri valmistamise, hernesupi ja vastlakuklite söömisega. Võimalusel saame sõita hobuvankriga/-saaniga. Lapsed on täis tegutsemislusti. See ongi meeleolu varakevades, kus talve selgroog on murtud.

Ülestõusmispühad

Kevadine looduse ärkamine, muutumine ja uue elu tärkamine, kasvamine on meeleolud, mida saab seemneid külvates läbi elada. Suurpuhastus annab värskust lasteaedu, esimesed kevadlilled rõõmustavad südant, mulda pandud seemnest kasvab taim – kas see pole ime! Tähelepanu keskmes on avastamisrõõm. Otsitakse üllatust loodusest – värviliste munade otsimine ja leidmine, tubade kaunistamine kevademärkidega jne. Laulud, lood ja tantsud on kõik kevade meeleolust.

Kooliminejate pidu / õppeaasta lõpetamine

Lasteaia kõige suurem pidu, kus koos on kahe rühma lapsed, nende vanemad ja lasteaia lõpetajate külalised. Sellel peol saavad suuremad lapsed esineda ja oma oskusi proovile panna, neile on pööratud peatähelepanu. Kooliminejad saavad kätte isepõimitud kotid koos tarkusekiviga ja kingitusega lasteaia poolt. Kõik lapsed saavad kätte mapid oma aastatööde/maalidega. Laulame ja mängime koos sõpradega enne vaheajale minekut. Peo lõpetab tordisöömine.