Lasteaiast
Tutvustus
Tartu Waldorflasteaed Taevasina tegutseb Tartu Waldorfgümnaasiumiga samas majas, aadressil Kreutzwaldi 64, Tartu. Lasteaia ja kooli pidajaks on lapsevanemate loodud mittetulundusühing Tartu Vaba Waldorfkooli Selts, kelle eesmärk on luua parimad tingimused lapse arenguks waldorfpedagoogika põhimõtete järgi.
Lasteaias on kolm rühma: Kullerkupud ja Pääsusilmad (3–7-aastased) ning Maikellukesed (2–4-aastased). Kohti on kokku 48 lapsele ning lasteaias töötab 6 õpetajat ja 3 õpetaja assistenti.
Koolimineva vanuse lastele toimuvad kaks korda nädalas eelkooli tunnid Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja juhendamisel — nii saab tuttavaks nii tulevane koolimaja kui koolieluga kaasnev rütm juba enne päris kooliteed.
Lasteaial on oma logopeed, kes võtab lapsi vastu kord nädalas ja on ühtlasi lasteaia tugispetsialistide koordinaator. Vajadusel kaasab logopeed ka kooli tugispetsialiste.
Lasteaeda juhitakse kollegiaalsuse põhimõttel. Lasteaia õpetajad ja õpetaja assistendid kogunevad kaks korda kuus kolleegiumi koosolekule, kus arutatakse läbi kõik lasteaia korraldamisega seotud küsimused — alates pedagoogilistest kuni majandusküsimusteni.
Päevakava
| 7.45–8.45 | kogunemine, vaba mäng, individuaalne tegevus | |
| 8.45–9.15 | hommikusöök | |
| 9.15–10.00 | päeva tegevus, vaba mäng, individuaalne tegevus | |
| 10.15–10.35 | hommikuring | |
| 10.45–12.00 | õueaeg | |
| 12.30–13.00 | lõunasöök | |
| 13.15–14.50 | muinasjutt, puhkeaeg | |
| 14.50–15.30 | ärkamine, vaba mäng | |
| 15.30–16.00 | õhtuoode | |
| 16.15–17.45 | vaba mäng toas või õues, individuaalne tegevus | |
| 17.45–18.00 | kojuminek |
Nädalarütm
Ka nädal ise kannab oma rütmi — igal päeval on oma kindel loominguline tegevus, mis kordub nädalast nädalasse:
● Esmaspäev — maalimine
● Teisipäev — liikumine
● Kolmapäev — matk
● Neljapäev — voolimine mesilasvahast
● Reede — küpsetamine
Iga hommik algab muusikalise hommikuringiga.
Maalimine
Maalitakse kolme põhivärviga — sinise, punase ja kollasega — suurele, mõlemalt poolt märjaks tehtud A3 paberilehele, kasutades suuri laiu pintsleid. Maalimise eesmärk pole niivõrd tulemus, kuivõrd kogemus: laps õpib tunnetama iga värvi omaette, tunneb, kuidas sinine mõjub teisiti kui kollane, ja avastab, kuidas põhivärvide segunemisest sünnivad uued toonid — oranž, roheline, lilla ja lugematu hulk vahepealseid varjundeid. Nii areneb lapse vaatlusoskus, maitsetunnetus ja oskus märgata peenemaid nüansse ka hiljem looduses ja enda ümber. Vahendid võtavad lapsed paberi kõrval iseseisvalt, suuremad aitavad vajadusel väiksemaid (näiteks põlle sidumisel), ning valmis töö puhul peaks kogu paberipind olema värviga kaetud.
Vaba mängu ajal joonistavad-maalivad lapsed oma soovi järgi ka vahakriitidega.
Matk
Igal kolmapäeval võetakse kogu lasteaiaga ette matk lasteaia lähiümbrusesse. Waldorflasteaias peetakse matkamist väga oluliseks: väikelapse peamine arenguülesanne on välja arendada oma keha, meeled ja närvisüsteem, ning selleks on vaja päris, mitte virtuaalseid kogemusi. Matk pakub lapsele just seda — muutuvat maastikku, erinevaid pindu ja kõrgusi, looduse hääli ja lõhnu, mida ükski toaruum korrata ei suuda.
Meie lapsed on väga osavad ronijad — lasteaia oma õuealal on selleks palju võimalusi —, kuid tõsiselt pannakse oskusi proovile just matkal, kus tuleb üle astuda kivide ja juurte, roomata põõsa alt läbi või ronida üles järsemast kallakust. Matkamine kasvatab lapse vastupidavust, tasakaalu ja julgust, õpetab hindama oma jõudu ja tundma ohtu, ning ühtlasi tugevdab rühmatunnet — koos ollakse teel, koos avastatakse ja vajadusel aidatakse üksteist.
Voolimine mesilasvahast
Värvilistest mesilasvaha pallikestest voolimine on lastele korraga nii mäng kui kunst. Mesilasvaha on käesõbralik ja korduvalt kasutatav materjal, mis on värvitud looduslike värvainetega — enne voolimist tuleb seda soojas vannis või peos veidi soojendada. Voolimine annab lapsele piiritu ruumi oma fantaasia väljendamiseks: valmis võib saada lill, puu, kass, mõõk või kuu — mida iganes maailmast leiab. Sageli voolitakse koos, samal ajal kui õpetaja jutustab muinasjuttu, ning valmis esemed jäävad alusel vaatamiseks kuni järgmise voolimispäevani. Nii areneb lapse tundemeel ja peenmotoorika.
Küpsetamine
Reede on lasteaias küpsetamise päev — traditsioon, mis kuulub waldorflasteaia rütmi juurde niisama kindlalt nagu esmaspäevane maalimine või kolmapäevane matk. Lapsed saavad ise kaasa lüüa taigna sõtkumisel, vormimisel ja pärmi lõhna nautimisel — käeline töö ja oma kätega valminud toidu maitsmine annavad lapsele kogemuse, mida valmistoidu söömine iial pakkuda ei saa.
Aastarütm
Waldorflasteaias tähistatakse aasta jooksul mitmeid pühi: mihklipäeva ja miikaeliaega, lõikustänupüha, mardi-ja kadripäeva koos laternapeoga, esimest advendipüha koos advendispiraaliga, jõulupidu, kolmekuningapäeva, vastlapäeva, ülestõusmispühi, talgupäeva ning aasta lõpetab kooliminejate pidu.
Aastaringi pühad annavad lastele võimaluse elada kaasa eesti ja Euroopa rahvatraditsioonidele ning luua sellega side maailmaga, millesse nad kuuluvad. Iga aastaaeg toob endaga kaasa oma toimetused, laulud ja lood ning peod ja nende ettevalmistamine annavad lastele rohkelt sotsiaalseid kogemusi. Ühises töös, mõnusas õhkkonnas ja mängus õpivad lapsed ja täiskasvanud teineteist uutest külgedest tundma — lapse usaldus laieneb pereringist kaugemale ja ta tunneb end tervikliku koosluse osana.
Tähistame järgmisi pühasid:
- mihklipäev ja miikaeliaeg
- lõikustänupüha
- mardipäev ja kadripäev, laternapidu,
- esimene advent ja advendispiraal, jõulupidu, kolmekuningapäev,
- vastlapäev
- ülestõusmispüha
- talgupäev
- kooliminejate pidu/õppeaasta lõpetamine
Mihklipäeval oleme tänulikud
Emakesele Maale kõige eest, mida ta meile annab. Miikaeliaeg on julguse ja
tahte kasvatamise aeg — Miikael on valguse ingel ja selle aja teemaks on
võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Seda vahendatakse legendi
kaudu, kus vapper rüütel võitleb lohega ja päästab printsessi. Tähelepanu
keskmes on julgus, tahtejõud ja rüütellikkus ning sel ajal lauldavad laulud ja
salmid on tavapärasest jõulisemad. Lastel on tähtis kogeda julgust ja jõudu ka
täiskasvanus enda kõrval.
Lõikustänupüha
Oktoobris peetava lõikustänupüha juures on oluline, et laps mõistaks end osalisena — kuidas toit meieni jõuab ja kui palju tööd selle nimel tehakse. Meeleoluks on rõõm aia- ja põllutööst, mis kindlustas hea saagi, ning tänutunne toidu eest. Õpitakse teemakohaseid laule, näpu- ja käemänge ning ringmänge, küpsetatakse leiba ja süüakse seda isetehtud võiga.
Mardipäev, kadripäev ja laternapidu
Mardi- ja kadripäeva tähistatakse ringmängude ja lauludega. Püha Martini päeva tähistab laternapidu — Euroopa kultuuripärandist pärit traditsioon, mille aluseks on legend Pühast Martinist, kes andis pimedal ja külmal sügisõhtul kerjusele poole oma mantlist.
Sel ajal räägitakse heasüdamlikkusest, abivalmidusest ja halastusest. Lapsed
valmistavad ise laternad ning põleva lõkke juures kohtutakse Laternamehega,
kelle abil süüdatakse laternas ja südames oma tuli pimeduse peletuseks.
Vanematega koos tehakse laternavalgel jalutuskäik, lauldakse, süüakse päikese-, kuu- ja tähekujulisi küpsetisi ning juuakse sooja jooki.
Advendiaeg ja advendispiraal
Jõuluaja algust tähistab advendispiraal. Rühmaruumi põrandale on kuuseokstest laotud spiraal, mille keskel põleb üksainus küünal, ruumis on vaikne ja kõlab tasane muusika. Igaüks saab punase õuna, milles on küünal, ja kõnnib ükshaaval vaikselt spiraali sisse, et süüdata sealt oma esimene jõuluvalgus. Kui kõik on oma küünlad süüdanud, särab ruum valgusest — lauldakse viimane laul ja lahkutakse vaikuses. Sellest hetkest jääb lapse südamesse soe jälg vaikusest, valgusest ja laulust.
Jõulupidu
Advendispiraalile järgnevad jõuluettevalmistused: rõõmu ja ootust äratatakse Maria lugude kaudu, mängitakse jõulumängu ja lauldakse jõululaule. Aastaaegade lauale seatakse advendiajal üles jõulumüsteerium, valmistatakse kuusekaunistusi ja küpsetatakse piparkooke.
Jõulupeol on kesksel kohal soojus, armastus ja koosolemine. Jõulumäng
etendatakse teisele rühmale enne jõulupühi ning koos vanematega tehakse ühine väljasõit, et rõõmustada saabuvate pühade üle.
Kolmekuningaaeg
Kui lapsed uue aasta alguses lasteaeda tulevad, ootavad neid sõime juures kolm Hommikumaa kuningat. Mängitakse kolmekuninga ringmängu ning jõuluaeg saab läbi — jõulude soojus ja armastus jäävad aga saatma uut algavat aastat.
Vastlapäev
Vastlapäeva tähistatakse liulaskmise, vurri valmistamise ning hernesupi ja vastlakuklite söömisega, võimalusel ka hobuvankri- või -saanisõiduga. Lapsed on täis tegutsemislusti — see ongi varakevade meeleolu, kus talve selgroog on murtud.
Ülestõusmispühad
Kevadine looduse ärkamine, muutumine ja uue elu tärkamine on meeleolud, mida saab kõige paremini läbi elada seemneid külvates. Suurpuhastus toob lasteaeda värskust, esimesed kevadlilled rõõmustavad südant ning mulda pandud seemnest kasvav taim on omaette ime. Tähelepanu keskmes on avastamisrõõm — otsitakse ja leitakse värvilisi mune, kaunistatakse tube kevademärkidega ning laulud, lood ja tantsud kannavad kõik kevade meeleolu.
Kooliminejate pidu / õppeaasta lõpetamine
See on lasteaia suurim pidu, kus koos on mõlema rühma lapsed, nende vanemad ja lasteaia lõpetajate külalised.
Peol saavad suuremad lapsed esineda ja oma oskusi näidata — nemad on selle
päeva peategelased. Kooliminejad saavad endale isepõimitud koti koos
tarkusekivi ja lasteaia kingitusega, kõik lapsed aga mapi oma aasta jooksul
valminud aastatööde ja maalidega. Lauldakse ja mängitakse koos sõpradega enne suvevaheajale minekut ning pidu lõpetab ühine tordisöömine.