Huviringid lastele
Algastme draamaõpetus 2.-4. klass
Algastme draamaringi tundides tutvutakse ainega mänguliselt ja lapse loovust toetavalt, õppides kohanema ka grupitööks vajalike reeglitega. Tundide sisuks on tutvumismängud, tähelepanu- ja keskendumisharjutused, kuulamismängud, loovliikumine, lühietüüdid. Suuremat rõhku pööratakse liikumisele ja sõnadeta tegevusele.
Teatri-ja loovmänguring on loodud lastele, et harjutada omavahelist suhtlemis-ja koostööoskust, julget eneseväljendust ning lugude jutustamise oskust läbi teatrikeele. Tunnis kasutame palju näitlejatehnilisi harjutusi ning toimetame nii üksi kui grupis. Baastekste me üldjuhul ei kasuta, vaid inspireerime lapsi ise oma lugusid looma ja jutustama. Tunni üheks oluliseks läbiviimise võtmeks on MÄNG, mis oma olemuselt ongi alati loov ja loovust arendav.
Põhikooli draamaõpetus 5.-9. klass
Põhikooli draamatundides jätkatakse teatrimängude ja -harjutustega, laiendades käsitletavate teemade ringi: suhted, mina ja teised, mured ja rõõmud, originaalsus ja matkimine. Treeningprotsess muutub pisut pingutust nõudvamaks, vabalt mängult liigutakse teadlikumalt erinevate teatrivõtete kasutamise poole. Õpilased saavad õpetajalt konstruktiivset ja toetavat tagasiside. Ka õpilased õpivad kaaslastele tagasiside andist.
Selles vanuses on veelgi enam fookuses hinnangute- ja kriitikavaba õhkkonna loomine, et toetada iga õpilase individuaalset arengut, loomingulisi katsetusi ja eneseväljenduse julgust. Tundide sisuks on grupietüüdid vs individuaalsed etüüdid, paaristöö, paariliste vahetamine, liikumismängud, selge kõne, kuulamisoskuse arendamine, tähelepanu- ja keskendumismängud.
Üheks väljundiks saab ka lavastusprotsessi kui terviku kogemine, sh materjali valimine, ühine panustamine lavastus valmimisse, stseenide loomine, kunstnikutöös osalemine, etenduste andmine. Õpilane kogeb selles protsessi ühistegemise rõõme ja raskusi, oma vastutust protsessis jpm.
Võimalusel külastatakse teatrietendusi koos eelneva ja järgneva vestlusringiga.
Gümnaasiumiaste draamaõpetus 10.-12. klass
Jätkatakse varem omandatud harjutusvaraga, lähenedes erinevatele teemadele järjest teadlikumalt, omandades teatrispetsiifilist sõnavara ja õppides märkama võimalusi, kus õpitut ka väljaspool huviringi kasutada.
Teadlik töö hääle ja kõnega: õige hingamine ja kehahoid, hääle tervishoid, kõnelihaste ja hääle treening, lavakõne tehnikad, fraseerimine ja mõtte välja toomine kõnes.
Teadlik töö kehaga: oma kehaosade ja võimalike pingete tunnetamine, keha lõdvestamine, loovmängud ja -harjutused lavalise (liikumis)vabaduse saavutamiseks ning erinevate stiilide kogemiseks (pantomiim, kontaktimpro jm).
Loovuse arendamine: impromängud (sõnalised, sõnadeta), etüüdid, stseenide loomine.
Teadlik töö (teatri)tekstidega: luule, näidendid, lühijutustused, teatritegijate mõtisklused.
Lavastusprotsessis osalemine: materjali valik, vormi valik, stseenide loomine, lavakujundus, kostüümid, etendused, tagasiside ja analüüs.
Võimalusel teatrietenduste külastamine koos eelneva ja järgneva vestlusringiga.
Tartu Waldorf Teatri erinevate vanuseastmete draamaringid toovad võimalusel igal aastal välja lavastuse, mida etendatakse kevadel toimuvatel Tartu Waldort Teatri teatriõhtutel ja Tartu Kooliteatrite Festivalil.
Koorilaul
Koorilaulul on tasakaalustav ja toetav roll õpilase emotsionaalses arengus ning teiste õppeainete omandamises. Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Kooris ja rühmas arendatakse suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskust, ühtekuuluvustunnet, sallivust, paindlikkust ja emotsionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Ühislaulmise kaudu arendatakse õpilase sotsiaalseid oskusi.
Lastekoor 5.-8. klass
Arendatakse loovust ja luuakse püsivat suhet muusikakultuuriga. Toimub muusikalise kirjaoskuse omandamine läbi praktilise tegevuse. Suuremat rõhku pööratakse vokaal-tehniliste oskuste arendamisele, tutvutakse erinevate interpreteerimise võimalustega. Repertuaari kuuluvad eakohased, valdavalt 3-häälsed laulud. Avaliku esinemiskogemuse võimaldamine.
Laulupeo aastatel omandatakse laulupeorepertuaar, osaletakse laulupeo ettevalmistusprotsessis ning võimalusel ka laulupeol. Õpilane saab vähemalt kord aastas avaliku esinemise kogemuse.
Segakoor 9.-12. klass
Arendatakse loovus ja luuakse püsivat suhet muusikakultuuriga. Jätkub muusikalise kirjaoskuse omandamine ja vokaal-tehniliste oskuste arendamine läbi praktilise tegevuse. Tutvutakse muusikateoste loojatega, õppides väärtustama omakultuuri.
Repertuaari kuuluvad 3-5-häälsused laulud. Õpilane saab avaliku esinemise kogemuse 2-3 korda aasta.
Laulupeo aastatel omandatakse laulupeorepertuaar, osaletakse laulupeo ettevalmistusprotsessis ning võimalusel ka laulupeol. Õpilane saab vähemalt kord aastas avaliku esinemise kogemuse.
Eesti keele õpe muukeelsetele lastele
Õppe eesmärk on õppida suhtlema eesti keeles ning seeläbi integreerida õpilasi kiiremini klassikollektiivi ja ühiskonda. Teisel aastal laiendatakse sõnavara ka igapäevategevustest kaugemale. Kolmandal õppeaastal suunatakse õpilasi kasutama eesti keelt korrektsemalt ning õpetatakse osaliselt ka grammatikat.
Õpe on mõeldud muukeelsetele õpilastele algkooli 1.-4. klassis. Õppe käigus toimub sõnavara rikastamine läbi mängulise ja käelise tegevuse.
Põhikooli kirjandusring
Tutvutakse nii klassika kui noortekirjandusega. Loetakse eesti keeles nii originaal- kui tõlkekirjandust. Loetu üle arutletakse eakohases vormis. Õpitakse leidma huvipakkuvaid teoseid. Korraldatakse ühisüritusi tutvumaks kirjanike ja luuletajatega. Läbi lugemise õpitakse tekstiloomet, erinevaid kirjastiile ja -žanre, eesmärgiga leida ennast kõnetav kirjanik või stiil.
Eesti keele õpe muukeelsetele lastele
Õppe eesmärk on õppida suhtlema eesti keeles ning seeläbi integreerida õpilasi kiiremini klassikollektiivi ja ühiskonda. Teisel aastal laiendatakse sõnavara ka igapäevategevustest kaugemale. Kolmandal õppeaastal suunatakse õpilasi kasutama eesti keelt korrektsemalt ning õpetatakse osaliselt ka grammatikat.
Õpe on mõeldud muukeelsetele õpilastele algkooli 1.-4. klassis. Õppe käigus toimub sõnavara rikastamine läbi mängulise ja käelise tegevuse.
Põhikooli kirjandusring
Tutvutakse nii klassika kui noortekirjandusega. Loetakse eesti keeles nii originaal- kui tõlkekirjandust. Loetu üle arutletakse eakohases vormis. Õpitakse leidma huvipakkuvaid teoseid. Korraldatakse ühisüritusi tutvumaks kirjanike ja luuletajatega. Läbi lugemise õpitakse tekstiloomet, erinevaid kirjastiile ja -žanre, eesmärgiga leida ennast kõnetav kirjanik või stiil.
Gümnaasiumi kirjandusring Klaabu kosmoses
Laiendatakse oma lugemisvara. Loetakse nii õpetaja soovitusel kui õpilaste endi poolt välja pakutud kirjandust (proosat, luulet, näidendeid). Lugemisele järgneb ühine arutelu ja analüüs. Tõstatatakse küsimusi, mille üle on võimalik diskuteerida, õpitakse argumenteerima ja teose põhjal – teksti lähilugemisel – oma argumente kaitsma. Loetakse kirjandusteoste retsensioone. Vaadatakse kirjandusteose põhjal tehtud filme ja arutletakse tekkinud küsimuste üle. Korraldatakse ühisüritusi tutvumaks kirjanike, ajakirjanike, luuletajate, kirjandusteadlastega.. Sügavama huvi korral on noortel võimalus osaleda kirjandusolümpiaadil ja/või -mälumängul, läbides selleks vajaminev ettevalmistus.
TWG huvikooli kirjandusringide õpilased osalevad võimalusel igal aastal erinevatel Tartu linna kirjandusvõitslustel, mälumängudel ja/või etluskonkurssidel.
Savitöö
Keraamikaringi juhendaja on Marika Sagur. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri eriala ja läbinud Tartu Ülikoolis täiendusõppes pedagoogika kursuse.
Väitlus
Keraamikaringi juhendaja on Marika Sagur. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri eriala ja läbinud Tartu Ülikoolis täiendusõppes pedagoogika kursuse.
Draamaõpetus
Algastme draamaõpetus 2.-4. klass
Algastme draamaringi tundides tutvutakse ainega mänguliselt ja lapse loovust toetavalt, õppides kohanema ka grupitööks vajalike reeglitega. Tundide sisuks on tutvumismängud, tähelepanu- ja keskendumisharjutused, kuulamismängud, loovliikumine, lühietüüdid. Suuremat rõhku pööratakse liikumisele ja sõnadeta tegevusele.
Teatri-ja loovmänguring on loodud lastele, et harjutada omavahelist suhtlemis-ja koostööoskust, julget eneseväljendust ning lugude jutustamise oskust läbi teatrikeele. Tunnis kasutame palju näitlejatehnilisi harjutusi ning toimetame nii üksi kui grupis. Baastekste me üldjuhul ei kasuta, vaid inspireerime lapsi ise oma lugusid looma ja jutustama. Tunni üheks oluliseks läbiviimise võtmeks on MÄNG, mis oma olemuselt ongi alati loov ja loovust arendav.
Põhikooli draamaõpetus 5.-9. klass
Põhikooli draamatundides jätkatakse teatrimängude ja -harjutustega, laiendades käsitletavate teemade ringi: suhted, mina ja teised, mured ja rõõmud, originaalsus ja matkimine. Treeningprotsess muutub pisut pingutust nõudvamaks, vabalt mängult liigutakse teadlikumalt erinevate teatrivõtete kasutamise poole. Õpilased saavad õpetajalt konstruktiivset ja toetavat tagasiside. Ka õpilased õpivad kaaslastele tagasiside andist.
Selles vanuses on veelgi enam fookuses hinnangute- ja kriitikavaba õhkkonna loomine, et toetada iga õpilase individuaalset arengut, loomingulisi katsetusi ja eneseväljenduse julgust. Tundide sisuks on grupietüüdid vs individuaalsed etüüdid, paaristöö, paariliste vahetamine, liikumismängud, selge kõne, kuulamisoskuse arendamine, tähelepanu- ja keskendumismängud.
Üheks väljundiks saab ka lavastusprotsessi kui terviku kogemine, sh materjali valimine, ühine panustamine lavastus valmimisse, stseenide loomine, kunstnikutöös osalemine, etenduste andmine. Õpilane kogeb selles protsessi ühistegemise rõõme ja raskusi, oma vastutust protsessis jpm.
Võimalusel külastatakse teatrietendusi koos eelneva ja järgneva vestlusringiga.
Gümnaasiumiaste draamaõpetus 10.-12. klass
Jätkatakse varem omandatud harjutusvaraga, lähenedes erinevatele teemadele järjest teadlikumalt, omandades teatrispetsiifilist sõnavara ja õppides märkama võimalusi, kus õpitut ka väljaspool huviringi kasutada.
Teadlik töö hääle ja kõnega: õige hingamine ja kehahoid, hääle tervishoid, kõnelihaste ja hääle treening, lavakõne tehnikad, fraseerimine ja mõtte välja toomine kõnes.
Teadlik töö kehaga: oma kehaosade ja võimalike pingete tunnetamine, keha lõdvestamine, loovmängud ja -harjutused lavalise (liikumis)vabaduse saavutamiseks ning erinevate stiilide kogemiseks (pantomiim, kontaktimpro jm).
Loovuse arendamine: impromängud (sõnalised, sõnadeta), etüüdid, stseenide loomine.
Teadlik töö (teatri)tekstidega: luule, näidendid, lühijutustused, teatritegijate mõtisklused.
Lavastusprotsessis osalemine: materjali valik, vormi valik, stseenide loomine, lavakujundus, kostüümid, etendused, tagasiside ja analüüs.
Võimalusel teatrietenduste külastamine koos eelneva ja järgneva vestlusringiga.
Tartu Waldorf Teatri erinevate vanuseastmete draamaringid toovad võimalusel igal aastal välja lavastuse, mida etendatakse kevadel toimuvatel Tartu Waldort Teatri teatriõhtutel ja Tartu Kooliteatrite Festivalil.
Muusika
Koorilaul
Koorilaulul on tasakaalustav ja toetav roll õpilase emotsionaalses arengus ning teiste õppeainete omandamises. Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Kooris ja rühmas arendatakse suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskust, ühtekuuluvustunnet, sallivust, paindlikkust ja emotsionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Ühislaulmise kaudu arendatakse õpilase sotsiaalseid oskusi.
Lastekoor 5.-8. klass
Arendatakse loovust ja luuakse püsivat suhet muusikakultuuriga. Toimub muusikalise kirjaoskuse omandamine läbi praktilise tegevuse. Suuremat rõhku pööratakse vokaal-tehniliste oskuste arendamisele, tutvutakse erinevate interpreteerimise võimalustega. Repertuaari kuuluvad eakohased, valdavalt 3-häälsed laulud. Avaliku esinemiskogemuse võimaldamine.
Laulupeo aastatel omandatakse laulupeorepertuaar, osaletakse laulupeo ettevalmistusprotsessis ning võimalusel ka laulupeol. Õpilane saab vähemalt kord aastas avaliku esinemise kogemuse.
Segakoor 9.-12. klass
Arendatakse loovus ja luuakse püsivat suhet muusikakultuuriga. Jätkub muusikalise kirjaoskuse omandamine ja vokaal-tehniliste oskuste arendamine läbi praktilise tegevuse. Tutvutakse muusikateoste loojatega, õppides väärtustama omakultuuri.
Repertuaari kuuluvad 3-5-häälsused laulud. Õpilane saab avaliku esinemise kogemuse 2-3 korda aasta.
Laulupeo aastatel omandatakse laulupeorepertuaar, osaletakse laulupeo ettevalmistusprotsessis ning võimalusel ka laulupeol. Õpilane saab vähemalt kord aastas avaliku esinemise kogemuse.
Tants
Tantsuline võimlemine
Koorilaulul on tasakaalustav ja toetav roll õpilase emotsionaalses arengus ning teiste õppeainete omandamises. Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Kooris ja rühmas arendatakse suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskust, ühtekuuluvustunnet, sallivust, paindlikkust ja emotsionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Ühislaulmise kaudu arendatakse õpilase sotsiaalseid oskusi.
Väitlus
Keraamikaringi juhendaja on Marika Sagur. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri eriala ja läbinud Tartu Ülikoolis täiendusõppes pedagoogika kursuse.