Waldorfpedagoogikast

Kuidas waldorfpedagoogikas lapse arengut mõistetakse?

Waldorfpedagoogikas lähtutakse põhimõttest, et õpetamine ei peaks olema igas vanuses ühesugune — see, mis toetab kuueaastast last, ei pruugi enam sobida kuueteistaastasele noorele. Lihtsustatult võib lapse arengus näha kolme suuremat etappi: alguses õpib laps maailma tundma eelkõige liikumise, mängu ja jäljendamise kaudu; umbes üheksandal-kümnendal eluaastal hakkab ta maailma senisest teisiti tajuma ja vajab õpetajat, kes aitab tal seda teadlikumal moel tundma õppida; 12.–14. eluaasta paiku hakkab noor kujundama oma isiklikku otsustusvõimet ning noorukieas muutub järjest tähtsamaks iseseisev mõtlemine, arutlemine ja oma seisukohtade kujundamine.

Riiklik õppekava annab koolidele võimaluse korraldada õpet waldorfpedagoogika põhimõtete järgi. Praktikas tähendab see, et mõni teema jõuab õpilasteni pisut teisel ajal kui tavakoolis, kuid alati hiljemalt 9. klassi lõpuks on kõik riigi ette nähtud teadmised omandatud.

Miks on kunstilised ja praktilised ained waldorfkoolis nii olulised?

Waldorfkooli õppekavas on juba algklassides kunstile ja käsitööle rohkem tunde, kui riiklik õppekava kohustab, ning vanemates kooliastmetes on see erinevus veelgi suurem. Kui laps maalib, laulab, koob, voolib, meisterdab või mängib näidendis, ei õpi ta ainult konkreetset oskust — ta harjutab keskendumist, püsivust, tähelepanelikkust, koostööd ja eneseväljendust, mis toetavad õppimist kõigis õppeainetes. Neid aineid ei õpetata selleks, et kõigist saaksid kunstnikud või käsitöölised, vaid sellepärast, et need aitavad lapsel kasvada terviklikuks inimeseks.

Mis aine on vormijoonistamine?

Enne tähtede ja sõnade kirjutamist harjutavad lapsed erinevate joonte, kujundite ja vormide joonistamist. See arendab tähelepanu, ruumitaju, koordinatsiooni ja käe juhtimist ning valmistab ette nii kirjutama õppimist kui ka hilisemat matemaatilist mõtlemist.

Mis on eurütmia?

Eurütmia on liikumiskunst, mille kaudu õpitakse väljendama keelt ja muusikat liikumise abil. Lapse jaoks tähendab see teadlikku liikumist, ruumitaju, koordinatsiooni ja koostööd.

Kuidas on üles ehitatud koolipäeva ja õppimise rütm?

Waldorfpedagoogikas peetakse tähtsaks, et õppimine toimuks kindla sisemise rütmi järgi. Uue teema õppimine läbib tavaliselt kolm etappi: kõigepealt tunnetatakse ja kogetakse õpitavat, seejärel jõutakse selle mõistmiseni ning lõpuks kinnistub see kindlamalt teadmiseks — viimane samm toimub sageli alles järgmisel päeval, kuna öine unepaus aitab õpitul settida ja pikaajalisse mällu talletuda.

Miks õpitakse kohe esimesest klassist kahte võõrkeelt?

Esimestel kooliaastatel on õpe peamiselt suuline ning toetub matkimisele, mälule ja kujutlusvõimele — lapsed õpivad keelt sõnaliste piltide, laulude, riimide ja mängude kaudu. Kirjalik võõrkeeleõpe algab tavaliselt alles mõne aasta pärast, sest laps vajab enne kindlat põhja emakeeles.

Kuidas waldorfkoolis õpitakse lugema ja kirjutama?

Emakeeleõpetuse alguses on rõhk häälikutel, riimil ja rütmil ning tähtede kujul ja tähendusel, mitte ainult kiirel tehnilisel lugemaõppimisel. Tähed tuletatakse pildist, mis seostub vastava häälikuga, nii et iga laps saab tähtedega luua isikliku seose. Grammatikaõpetus algab, nii nagu tavakoolis, umbes kolmandas klassis.

Kas waldorfkoolis antakse ka kodutöid?

Jah, ka waldorfkoolis antakse õpilastele kodutöid, kuigi nende maht ja iseloom muutuvad vanuseastmete lõikes. Nooremas koolis on kodutööd sageli väiksemad ja seotud käelise või kordava tegevusega, vanemas koolis kasvab iseseisva töö ja pikemate ülesannete osakaal.

Kas waldorfkool on seotud mõne usuliikumisega?

Ei ole. Waldorfpedagoogika lähtub lapse ealise arengu põhimõtetest, mitte usulistest tõekspidamistest. Kooli vastuvõtmisel ei tehta vahet lapse soo, rahvuse, usu ega perekonna maailmavaate alusel.

Kas waldorfkool sobib igale lapsele?

Waldorfkool sobib enamikule lastest, kes on valmis õppima kooli õppekorralduse ja rütmi järgi. Nagu igal koolil, on ka meil piirid selles, milliseid vajadusi suudame kõige paremini toetada — vt lähemalt peatükki “Õpilase toetamine”.

Kas waldorfkoolis kasutatakse õpikuid ja töövihikuid?

Tavapäraseid õpikuid ja töövihikuid õpilased üldjuhul ei kasuta. Selle asemel koostab iga õpilane õpetaja juhendamisel oma epohhivihiku, kuhu koondub tunnis õpitu. Vihik täidab õpiku rolli ja jääb õpilasele endale alles ka aastate pärast. Vanemas kooliastmes kasutavad õpetajad tunni ettevalmistamiseks ja mõnikord ka tunnis lisaks õpikuid.

Mis saab, kui laps peab kooli vahetama?

Meie õpilased täidavad riiklikku õppekava ning lõpetavad põhikooli ja gümnaasiumi riiklike eksamite ja tunnistustega. Kuna osa teemasid õpitakse epohhiõppe tõttu teisel ajal kui mõnes teises koolis, tasub kooli vahetamise korral klassiõpetajaga nõu pidada, et hinnata, mis on juba omandatud ja mille osas võib laps vajada järeleaitamist.

Kuhu waldorfkooli lõpetajad edasi õpivad?

Suur osa vilistlastest jätkab õpinguid gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis — samamoodi nagu teiste koolide lõpetajad. Waldorfharidus ei kitsenda edasisi valikuid, vaid annab ainealaste teadmiste kõrval ka oskused, mida on vaja iseseisvaks õppimiseks ja töötamiseks.

Kust saab waldorfkooli lapsevanem oma küsimustele vastused?

Pedagoogilistes küsimustes on esimene kontakt alati klassiõpetaja või klassijuhataja, vajadusel ka õpetajate kolleegium. Majandus- ja korraldusküsimustega saab pöörduda kooli pidava Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse poole, tervise- ja toitumisküsimustes aga kooliõe või mõne õpetaja poole.